| |
|
MTÜ Karlova Selts Pargi 5-7
Tartu
50103
Postiaadress:
Tähe 20
Tartu
50103
a/a: 221039291041
(Swedbank)
Reg kood: 80257351 |
|
|
|
|
|
|
Toasoojad ahjud lämmatavad talvise Karlova |
|
Kirjutas Silver
|
|
teisipäev, 20 jaanuar 2009 |
|
Tossavad ahjud lämmatavad talvise Karlova
20.01.2009 00:00 Mari-Liis Pintson, reporter Külmal talvepäeval end koduse leso peal kerra tõmmates võib küll mõelda, et on mõnus elada linnas ahiküttega majas, aga sellise õndsa majaomaniku eluiga võib just ahikütte tõttu olla magalarajooni elaniku omast aastakese lühem. Karlova õhusaaste ületab talvisel ajal isegi Tallinna Õismäe taseme. Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi lektor Hans Orru ütles, et Karlova õhk võib talvisel kütteperioodil olla ka Riia mäe õhust saastunum. Kuigi taastuvenergia seisukohast oleks puiduga majade kütmine justkui keskkonnasäästlik, on suurtes lääne linnades ahiküte ära keelatud, kuna see on autode kõrval üks suurimaid õhusaaste tekitajaid. Saksamaal aga ei tohi naabrimehest pottsepp enam ahju ladudagi, kõik ahjud peavad läbima eelneva kvaliteedikontrolli. Mitu ohutegurit Õhusaastest rääkides ei ole jutt mingist hoomamatust osooniaugust, vaid inimeste endi tervisest. Möödunud aastal selgus Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi koostööna valminud uurimusest, et saastunud õhk tapab aastas 300 tallinlast ja lühendab pealinlaste eluiga 7,7 kuu võrra. Praegu on käsil samasugune uurimistöö ka Tartu, Pärnu, Kohtla-Järve ning Narva kohta. Tartus on Kalevi tänavasse Helika lasteaia hoovile paigutatud õhuseirejaam. Seal on ümberringi mitu õhusaastet suurendavat tegurit – tiheda autoliiklusega Turu tänav ja Sõpruse sild, Karlova kohtküte ning lisaks Emajõe ürgorg, kus saasteainete
hajumine on takistatud ehk teisisõnu ei pääse õhumassid ebasoodsatel ilmastikutingimusel sealt välja ja saasteainete tase võib seal olla palju kõrgem kui mujal linnas. Seirejaama tulemused ning ka Tartu linnavalitsuse tellitud uuringud näitavad, et kõige saastunum on linnaõhk just talvel, kui on külm, mitte kevadel, kui tänavatolm tahab hinge matta. Keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa selgitas, et saasteaine hajumisel on oluline, kui kiiresti suits maha jahtub ja hakkab maapinnale langema. «Mida lähemal saasteallikale ta maapinnale langeb, seda kõrgemad on saastetasemed,» põhjendas ta. Nii võib sooja ilmaga ahju kütmisest tekkiv suits tõusta väga kõrgele, ilma et ta maha jahtuks, ning tänu sellele ka õhus lahjeneda. Talvise ahjusuitsu hingab inimene aga kohe sisse ja jalutuskäigul talvel Karlovas eriti värsket õhku ei leiagi. Selles suitsus sisalduvad aga vähki tekitavad polüaromaatsed süsivesinikud ning raskemetallid. Kui küttepuud on niisked, ahi tõmbab kehvasti ning, hoidku jumal, ahju on topitud ka kilet ja plastmassi, on selles suitsus rohkelt ka peeni osakesi. «Polüaromaatsed ühendid ega ka raskemetallid ei ole õhus gaasidena, vaid on seotud nende osakestega,» rääkis Teinemaa. Aeglane kuriloom Need osakesed on nii peened, et inimese ülemised hingamisteed neid kinni ei pea ja nad satuvad kopsude alveoolidesse ja seeläbi ka vereringesse. Kopsudes koos erinevate kahjulike ühenditega ladestunud osakesed põhjustavad pika aja jooksul aga kohalikke põletikke ja nõrgendavad immuunsüsteemi seni, kuni kõikvõimalikud haigused pääsevad organismis võimule. Verre sattunult ei kahjusta need osakesed ainult hingamisteid, vaid ka südant ja veresoonkonda. Nende mõju on pikaajaline. Nii võivad haigused välja lüüa nelikümmend aastat Karlova ja Turu tänava piiril elanud inimesel, tõdeb Hans Orru. Kui aga inimesel on juba varasemast ajast terviseprobleem, võib selline saaste näiteks südamerikke puhul väga kiiresti põhjustada infarkti. Neil, kes siiski eelistavad väiksemate prügiarvete pärast prügi ahjus põletada, soovitab Erik Teinemaa aga mõelda: tekkivaid kahjulikke ühendeid hingavad sisse teie enda lapsed või lapselapsed ja seetõttu maadlevad nad ehk kunagi südame- ja veresoonkonnahaigustega.
Ehkki ahju kütmisel täielikult õhusaastet vältida ei saa, annab seda siiski mitu korda vähendada hästi tõmbavas ahjus puhtaid ja kuivi küttepuid põletades. http://www.tartupostimees.ee/?id=71270 |
|
Viimati uuendatud ( teisipäev, 24 veebruar 2009 )
|
|
|
Tartu linnavalitsus ootab karlovlaste ettepanekuid |
|
Kirjutas Silver
|
|
pühapäev, 18 jaanuar 2009 |
|
Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringu "Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused" avalike arutelude tulemused
Tartu Linnavalitsuse 22.12.2008.a korraldusega nr 1369 määrati Tartu linna üldplaneeringu teemaplaneeringus "Karlova miljööväärtusliku ala kaitse- ja kasutustingimused" Päeva - Tähe - Pargi tn vahelise ala planeeringulahenduse osas üldkasutatava puhkeala (avalikus kasutuses olev üldkasutatav maa) ja elamumaa piir vastavalt lisale 1 ning arvestades avaliku arutelu tulemusi ja eeltoodut, loeti arvestamata jäänud ettepanekuteks ja vastuväideteks ning Tartu linna seisukohtadeks lisas 2 toodud ettepanekud, vastuväited ning seisukohad.
Otsusele eelenevalt kaalus Tartu linn kõiki esitatud kirjalikke ettepanekuid ja arutelu tulemusi ning teostas oma poolt Päeva - Tähe - Pargi tn vahelise ala ruumilise analüüsi. Nimetatud analüüsi tulemusena on linn välja töötanud lisas 1 toodud lahenduse, kus on pargina reserveeritud ala, mis toimiks linnaosa puhkealana. Päeva -Tähe - Pargi tn vahelise ala Kalevi tänava poolsel küljel on antud võimalus maa-ala taashoonestamiseks, kuna nimetatud ala oma asukoha ja reljeefi tõttu ei oleks kasutatav pargina. Edastame Teile seisukoha võtmiseks eelpool nimetatud korralduse lisad, millede osas ootame kirjalikke ettepanekuid kolme nädala jooksul. Saadud informatsioon esitatakse linnavalitsuse istungile 22.12.2008 korraldusega nr 1369 vastu võetud seisukohtade võimalikuks täiendamiseks. Seejärel esitatakse planeering koos kõikide lõplikult arvestamisele mittekuulunud ettepanekute ja vastuväidetega maavanemale riikliku järelevalve teostamiseks. ettepanekud, vastuväited ja seisukohad planeeringule leiate siit Päeva-Tähe-Pargi tänavate vahelise ala avaliku ja ehitusala kaardi leiate siit.
Lugupidamisega
Urmas Ahven
Juhataja
Aire Priks 736 1252
E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
|
|
Viimati uuendatud ( pühapäev, 18 jaanuar 2009 )
|
|
|
Hiidlanna unistab Karlova oma kohvikust |
|
Kirjutas Silver
|
|
neljapäev, 15 jaanuar 2009 |
|
Hiidlanna unistab Karlova oma kohvikust Mari-Liis Pintson
Vanavanavanemate sahvrist leviv värske leiva ja meekärgede lõhn on praegu Karlovas elava hiidlanna Birjo Martini meeltes: ta on asunud täitma teda kakskümmend aastat saatnud unistust rajada oma kohvik.
Kui kogu elu koka-kondiitrina töötanud kõrgharidusega Birjo Martin aasta tagasi koondati, hakkas ta Karlovas ringi vaatama mõttega leida seal koht, kus avada oma kohvik. Läinud aastal lõpetas Tähe tänavas kunagise Kasekese restorani vastasmajas tegevuse Karlova apteek, millest jäid maha tühjad linnale kuuluvad ruumid. Karlova keskus Karlova Seltsi juhatusse kuuluv Martin on nüüd koos seltsiga pidanud plaani, mida peale kohviku nendes ruumides veel teha. Mõttega on kaasa tulnud renoveerija Valdo Neerut, kes oleks nõus maja keldriruumides sisse seadma vanade akende-uste renoveerimise koja ja korraldama seal ka õpitubasid. Lisaks oleks maja esimesel korrusel koos kohvikuga koht, kus seltsil võiks olla oma kontor ja kooskäimise võimalus. Vanavanaemal, kelle küpsetatud suhkrukringleid Birjo Martin veel mäletab, oli aga huvitav nimi – Anna Edasi. Nüüd tahakski naine selle nime kohvikule anda. «Selle kohviku nimi annaks edasi ka minu suhtumise ellu,» rääkis ta. «On ju tore, kui inimesed suudavad ja tahavad oma häid mõtteid ja oskusi edasi anda.» Kuna soov on kohvikus teha koostööd erinevate organisatsioonidega, korraldada õpitubasid ja seminare, sobiks ka see kokku kohviku nimega. Alkoholi kohvikus ei pakuta, ainsana sisaldaksid seda omavalmistatud trühvlid. Kohvik ise oleks aga klassikaline läinud sajandi alguse stiilis kooskäimise koht. Seal võivad koguneda noored emad, saiakesi nautida väärikad vanaprouad ning loengute vaheajal pannkooke süüa lähedal asuva kunstikooli tudengid. Tooraine on oluline «Ta ei pea olema uhke koht, kuhu minemiseks pead ballikleidi selga panema ja kus pakutakse ööbikukeeli,» rääkis Birjo Martin. Pigem oleks kohvik kogu Karlova keskus, ühtlasi linnaosa infopunkt. Säästliku mõtteviisiga Martin sooviks kohvikus kasutada vaid kvaliteetset ja mahedat toorainet. Alkoholi kohvikus ei pakuta, ainsana sisaldaksid seda omavalmistatud trühvlid. «Selge on, et see on esialgu muinasjutumaa ja selleks on vaja kõvasti usku ja palju-palju vahendeid,» annab Martin endale aru ja kavatseb edasi liikuda samm-sammult. Esmalt on vaja aga ruumide rentimise nõusolekut linnavalitsuselt. Tartu abilinnapeale Margus Hansonile Karlova Seltsi mõte igatahes meeldib. «See on tegelikult väga hea,» tunnistas ta. «Kõikidele ruumidele on leitud funktsioon ja üks siduv idee on seltsi kaudu kohaliku identiteedi ülevalhoidmine. Seda tuleks küll hinnata, et inimestel selline huvi ja soov on.» Hanson lisas, et kui linnavarade osakond saab valmis vastava eelnõu, on linn kohe valmis selle ka heaks kiitma. Nüüd peab selts veel ise oma mõtted selgemalt kirja panema ning kokku tuleb leppida ka rendihinnas – muidu rendib linn mittetulundusühingutele ruume 17 krooni ruutmeeter, selts sooviks neid saada 10 krooni eest. http://www.tartupostimees.ee/?id=69337 |
|
Viimati uuendatud ( teisipäev, 24 veebruar 2009 )
|
|
|
Kirjutas Silver
|
|
reede, 28 november 2008 |
|
Paus puude all
27.11.2008 17:50 Ivi Drikkit, Postimees Jah, ma tean, ega see õige park ei ole. Omatahtsi kasvanud puud, kased ja kastan, avar muruplats, kuhu inimesed ise on mõne jalgraja tallanud. Tean, et enne sõda asusid seal hooned - mäletan lapsepõlvest teeäärseid varemeid ja põnevusesegust õudust mittekuhugi viivaid trepiastmeid ja purunenud müüre silmitsedes.
Sellest ajast on ilmselt Tähe, Pargi ja Päeva tänava vahelisele haljasalale jäänud kasvama sirelipõõsad, mille visa elujõud mõnes maakohaski ammu unustatud talukohast teada annab. Sirelid õitsevad ja lõhnavad ning nende kõrval säilinud müürijupp meelitab päikselisel päeval inimesi istuma ja ümbritsevast loodusest mõnu tundma. Seda ala kasutatakse nagu Tartu parke enamasti: lapsed mängivad palli ja talvel teevad lumesõite, seal jalutatakse koeri ja uuema aja ilminguna ka kasse, kiirustajad lühendavad läbi pargi rutates oma jalavaeva ja noortele sobib ilus ristikumuru puhkepausi pidamiseks. Kui internetis hakati koguma allkirju haljasala täisehitamise vastu, leidsin tuhatkonnast viseeringust palju tuttavaid ja tuntud nimesid ning soliidseid asutusi, kus pargi pooldajad ametis käivad. On nad ise kõik karlovlased, ma ei tea, aga see polegi oluline. Usun, et need inimesed hoolivad Tartust laiemalt, mitte üksnes oma õuest või kodutänavast. Et inimestel oleks siin hea ja lahe elada. Miks siis ikkagi veel pargiks õieti saamata maatüki pärast südant valutatakse, kui kinnisvaraarendajad tahavad viimaks ometi ehitada sinna, kus varem ongi hooned asunud? Selliseid sõjapurustuste tõttu tühjaks jäänud kohti on nimetatud ka hambaaukudeks, mille täitmine taastaks kunagise Tartu vanarahvale armsaks saanud ilme. Tegelikult on need vanad augud ammu saanud endale uue sisu, nagu on muutunud kogu linn, ta elurütm ning linlaste vajadused. Kunagi oli Tähe tänav selles lõigus, kus haljasala asub, elav liiklussoon, nüüdseks aga kitsas tänavajupp, kuhu buss ja sõiduauto hästi kõrvuti ei mahu. Iga tänapäeva elamu paratamatu kaasanne on peaaegu sama suur autopark, kui palju on majas kortereid. Autodele ohverdatakse muruplatse ja kõnniteid, linna liiklusest on kujunemas omaette teadus. Nii ei saa me enam rääkida lihtsalt ehitisest, arvestamata koormust, mida see piirkonda lisab. Inimesed pole asjata ettevaatlikud iga lähikonda kerkiva uusrajatise suhtes, sest kokku on tõmmatud juba niigi. Nagu inimene ei saa lakkamatult rääkida, vajab pause ka linn. Kohti, mida ei koorma linna tehniline elutegevus. Ja üha tiheneva kesklinna lähedal eriti. Kui praeguseni tühje kohti asutakse hoonestama, peaks kõigepealt küsima, mis sellest ümbruskonnale paremaks muutub. Erilise trumbina ei tasuks välja käia asjaolu, et kunagi on seal hooned olnud. Selle asemel, et analüüsida olevikku ja kavandada sel põhjal tulevikku, on meil viimasel ajal üha sagedamini kombeks modelleerida tulevikku minevikust leitud näidete varal - ja seda mitte üksnes linnaehituses -, panemata nagu tähelegi, et aeg, elu ja inimesed on muutunud. Kuigi muru katab praegu lumi, on teema endiselt haljas - otsused alles küpsevad. Võibolla raskelt, aga loodetavasti targalt. http://www.tartupostimees.ee/?id=52501 |
|
Viimati uuendatud ( teisipäev, 24 veebruar 2009 )
|
|
|
Talgud Aleksandri 23 maja juures |
|
Kirjutas Silver
|
|
neljapäev, 20 november 2008 |
|
Säästva Renoveerimise Infokeskus korraldab taaskord toredad talgud Aleksandri maja juures pühapäeval 23 novembril 2008. aastal. Talgud algavad kell 13.00 ja lõppevad 15.00. Kavas on mitmed huvitavad tööd - aia remont, puude lõhkumine ja ladumine ning üldine ala korrastus. Võta sõber kaasa ja veeda meeldivad tunnid toredas seltskonnas! parimaga Karlova Seltsi juhatus TALGUD JÄID HALBADE ILMASTIKUOLUDE TÕTTU ÄRA. Vaata pilte http://www.karlova.ee/pildid/index.php?spgmGal=Lumi_Karlovas |
|
Viimati uuendatud ( reede, 28 november 2008 )
|
|
| | << Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 Järgmine > Lõpp >>
| | Tulemusi 34 - 44 - 68 |
|
|
|
|
Karlova keskus |
|
 |
|
Karlova maja lood |
|
 |
Meil on lehel:
Külalisi - 4
|
|
|
